Vajalikud andmed

Üleminek rohelisele majandusele ei nõua mitte ainult idealismi ja algatust, vaid ka andmeid; Eesti koostööplatvorm Rohetiiger püüab edendada rohelise majanduse arengut ning muude plaanide hulgas soovib platvorm välja töötada süsteemi toodete keskkonnajälje andmepõhiseks hindamiseks. Lisateave: https://estonianworld.com/knowledge/a-green-revolution-in-the-economy-is-possible-thanks-to-data/

Sotsiaal-majandusliku kirjaoskuse levitamine Euroopas

2022. aasta maist kuni juulini toimuvad sotsiaalmajandusliku hariduse üritused seitsmes Euroopa linnas: Berliinis, Viinis, Prahas, Tartus, Lublinis, Dublinis ja Barcelonas, et tutvustada sotsiaalmajandusliku hariduse õppeplatvormi Euroopas.

Osalevate partnerorganisatsioonide kolleegid tutvustavad platvormi kohalikule publikule, arutavad osalejatega mitmeid kursuste teemasid ja rakendavad koostöö käigus partneritelt õpitud meetodeid. Eesmärk on anda täiskasvanute koolitajatele võimalus kaasata sotsiaalmajanduslikke küsimusi oma õppetöösse. Eesmärk on ka see, et kodanikud leiavad inspiratsiooni ja tegelevad sotsiaalsete ja majanduslike küsimustega. Kursused võivad toetada neid omaenda, reflekteeritud hinnangute kujundamisel asjakohastel ja aktuaalsetel teemadel. See tuleneb veendumusest, et kõigi inimeste ideid on vaja, et uurida demokraatlikke lahendusi erinevatele kriisidele ja väljakutsetele Euroopas ja kogu maailmas.

Me esitleme õppeplatvormi

Projekti konsortsiumi kolleegid tulevad taas kokku ja esitlevad oma koostöö tulemust, sotsiaalmajandusliku õppe platvormi.
Üritus algab Berliini avalikus raamatukogus kell 18 19. märtsil kell 18
mail 2022. Selgitusi projekti ja platvormi osade kohta antakse
viivad nn majandusalase kiirsuhtluse juurde, et tuua publikut
kontakti.

Pärast seda toimub arutelu aktuaalsel majandusteemal. Pealkirja all “The Digital Euro: Curse or Blessing?”,
Dirk Schrade, makse- ja arveldussüsteemide peadirektori asetäitja,
Deutsche Bundesbank, dr Norbert Häring, Handelsblatt ja dr Dirk
Ehnts, Pufendorfi selts, arutavad digitaalse euro kasutuselevõtu plaane.
keskpangakonto loomiseks kõigile kodanikele. Millised tagajärjed võivad kodanikel olla
sellest oodata? Kas see aitab kaasa sularaha kaotamisele? Kas see oleks
murettekitav, sest “arukas” maksmine hõlbustab ainult maksmist.
maksetehinguid? Aga mis on raha? Kuidas seda luuakse? Ja milline on roll
keskpanga roll majanduses? Kuidas saab demokraatia “ajakohastamine”
õnnestuda – raha digitaliseerimise ajal?

Üritus lühidalt

18.00 – 18.30 Õppeplatvormi esitlus
18.30 – 19.00 “Majanduslik kiirsuhtlus”
19.00 – 20.30 Paneeldiskussioon koos publiku osalemisega: Digitaalne euro: needus või õnnistus?
20.30 – 21.30 Kulinaarsed suupisted õhtu lõpetuseks

Toimumiskoht: Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn: Wolfdietrich-Schnurre-Bibliothek, Bizetstr.
41, 13088 Berliin (15 minuti kaugusel Alexanderplatzist).
Aeg: Neljapäev, 19.05. 2022, 18.00-21.30.

Sissepääs on tasuta.

Ürituse korraldaja weltgewandt. Kultuuridevahelise poliitilise instituudi
Education koostöös Wolfdietrich Schnurre raamatukoguga, rahastatud
Euroopa Liidu programmi Erasmus+ raames.

Estonská ekonomika: Růst o 4,5 procenta v roce 2021

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kriisi põhi ületatud ning majanduse taastumist võib oodata järgmisest aastast. COVID-19 puhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidu keskmine. Kriisi mõju on Eesti majanduse erinevate sektorite vahel väga ebaühtlaselt jaotunud.

Rohkem infot: https://www.rahandusministeerium.ee/en/news/estonian-economy-forecast-grow-45-cent-2021

COVID-19 jalajälg väikestes riikides

COVID-19 jalajälg väikestes riikides mõjutab tugevalt nende majandust. Eestis tabas infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisektorit kevadine koroonaviiruse esimene laine kõige vähem. Kõige raskemasse olukorda sattusid majutusettevõtjad, toitlustajad ja reisibürood. Eeloleval koroonaviiruse teise laine taustal on Eesti haavatavas. Haavatavamad sektorid annavad Eestis tööd igale viiendale töötajale.

Lisateave: https://news.err.ee/1159305/foresight-center-estonian-economy-vulnerable-in-covid-19-second-wave

Töötuba teemal: raha, loodus, heaolu.

“See oli palju parem, kui ma ootasin.” “Infovahetus- ja tagasiside olid väga väga head” “Koostöö, see on see, milleks ELi projektid ongi.”

Need olid kolm tagasisidet 5-päevaselt “Fresh-up Economics” veebiseminarilt. Seminari raames arutati õppeplatvormis esitletavaid kaastöid – ja kas need on piisavalt mõistetavad tänapäevases rahateoorias, kliimas ja majanduses, võlgades, Euroopas ja globaalses lõunas, kriiside haldamise majandusstrateegiates, avalikes hüvedes ja sotsiaalhoolekandes jne. Värskelt mõjuv ja kogemusterohke Iiri kolleeg tutvustas interaktiivsete veebitööriistade kasutamist. Didaktiliste osade osalisel katsetamisel rakendati viivitamatult Mentimeetrit, Speakeasy, Jamboardi ja Padletit. Sellised töötoad on mitte-sensuaalne-sensuaalne kogemus ega saa asendada “päris” töötuba. Sellegipoolest: oodatust parem!

Naiste majanduslik võimestamine

Naised on tööturul sageli ebasoodsamas olukorras. Sageli teenivad nad võrreldes meestega samadel ametikohtadel vähem. Ka juhtivatel ametipositsioonidel on naised vähem esindatud. Neid peetakse ka “riskigrupiks”, kui nad on üksikvanemad. Ja kui neil on ka võimalus oma võimalusi reaalsuseks muuta, puudub neil endal piisav enesekindlus. Tšehhi organisatsiooni AVITEUM uuris neid küsimusi ja koostas omapoolse strateegiad naiste mõjuvõimu suurendamiseks seoses nende oskustega tööturul. Kolleegide tagasiside strateegiale oli viljakas. Välja tuldi mitmeperspektiivse lähenemisega. Selleks viidi kokku erinevaid kaalutlusi. Mis on tulemus, see on varsti õppeplatvormil lugemiseks. 🙂

2050: kliimaneutraalne Euroopa

Eelmise aasta lõpus võttis Euroopa Komisjon kasutusele Euroopa rohelise kokkuleppe, mis esindab poliitiliste algatuste kogumit, mille ühine eesmärk on muuta Euroopa kliima neutraalseks 2050. aastal. Euroopa Komisjoni president Ursula vod der Leyen märkis, et: Euroopa roheline pakkumine on meie uus kasvustrateegia. See aitab meil töökohti luues vähendada heitkoguseid. ” Komisjon teeb ettepaneku Euroopa kliimaseaduse kohta, millega võetakse vastu uued õigusaktid ringmajanduse, põllumajanduse, ressursitõhusa ehitamise või bioloogilise mitmekesisuse kohta. Euroopa Komisjon kavatseb investeerida kõikidesse majandussektoritesse, et saavutada oma ambitsioonikas eesmärk muuta EL süsinikdioksiidiheitest madalaks ja süsinikdioksiidiheitest madalamaks. 2020. aasta septembris algatas EÜ ühe miljardi euro suuruse konkursi teadus- ja innovatsiooniprojektidele, mis reageerivad kliimakriisile ja aitavad kaitsta Euroopa ainulaadseid ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Lisateabe saamiseks külastage veebisaiti: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_1669

Jälle, jälle, jälle: videokoosolek

Euroopa koostööprojekti töötajad olid Interneti-kohtumistega tuttavad juba enne Corona pandeemia puhkemist. Ka selles projektis on koostöö liikunud virtuaalsesse keskkonda, kuid mõistame ka seda, et ühine projekti sisuga töötamine ja ühismeetodid nõuavad reaalseid vahetuid kohtumisi. Viimasel kohtumisel arutasime projekti erinevaid koostöövõimalusi nii digitaalselt kui reaalse kokkusaamise kujul. Euroopa vaimu edendamine kodanike seas kui ka riikide vahel sõltub avatud piiridest – kõigi jaoks.

Fabio Mangione on Unsplash/montage SB, weltgewandt e.V.

Majandusstrateegiad kriisi ohjamiseks: videokonverents

Seitsme EL-i riigi kolleegide rühm alustas Tatus toimuma pidanud viiepäevase seminari asemel videokonverentse, et üheskoos panustada projekt raames väljaarendatava õppeplatvormi loomisele. Esimese kohtumise keskseks teemaks oli kahe teemaartikli arutamine. Üks oli koostatud Hispaania partnerorganisatsiooni ITD -Innovación, Transferencia y Desarrollo poolt, teemaks „Majandusstrateegiad kriisist ülesaamiseks: kas kokkuhoiumeetmed või valitsuse investeerimisprogrammid?“ Teise artikli loojaks oli WSEI Ülikool Lublinist (Poolas), teemaks “Euroopa: konkurents või koostöö”? Tegemist on oluliste teemadega, mis väga hästi sobivad kokku Euroopa praeguse olukorraga. Artiklite põhine infovahetus oli tulemuslik.