Autor: Fresh-up

Kas soovite mõista, kuidas raha luuakse? Millised on ebavõrdsuse erinevad tahud ja kuidas nendega tegeleda? Mida kujutavad endast majanduskasv, kliimamuutused ja säästev areng? Miks me elame “võlamajanduses” – ja kuidas on lood globaalse õiglusega? Kas tahate lõpuks ometi midagi maksude kohta teada saada, ilma et peaksite haukuma? Siis süvenege kursustesse, mille oleme teile kirjutanud nendel ja teistel teemadel. Pakume lühiversiooni iga teema ülevaateks, samuti taustateavet neile, kes tahavad rohkem teada saada. Kiirematele oleme koostanud iga kursuse kohta lühikese sissejuhatuse. Täiskasvanute koolitajad leiavad ka metoodilisi soovitusi (didaktilisi harjutusi) sotsiaalmajanduslike küsimuste integreerimiseks oma õppetöösse.

Pakume lühiversiooni iga teema ülevaateks, samuti taustateavet neile, kes soovivad rohkem teada saada. Kiirematele oleme koostanud iga kursuse kohta lühikese sissejuhatuse. Täiskasvanute koolitajad leiavad ka metoodilisi soovitusi (didaktilisi harjutusi) sotsiaalmajanduslike küsimuste integreerimiseks oma õppetöösse.

Õppimine ei ole ühesuunaline tee: Interaktiivsete harjutuste abil saate oma teadmisi süvendada. Foorumi kaudu saate teistega ideid vahetada. Võtke meiega ühendust chat’i kaudu.

Nautige oma silmaringi laiendamist ja omandage väärtuslikke teadmisi meie kursuste kaudu!

Meie käsiraamatus on kõik kursused kokku võetud.

Peipsi Piiriülese Koostöö Keskus korraldas 14/06/2022 arutelu keskkonnasäästliku majanduse küsimuste üle täna ja tulevikus. 40 osalejale – nii õpilastele kui ka täiskasvanute koolitajatele – tutvustati kahte panust, mille organisatsiooni töötaja oli projekti õppeplatvormi jaoks ette valmistanud. Üks neist on kursus “Avalikud hüved ja sotsiaalne heaolu“. Teine oli kursus “Majanduskasv ja jätkusuutlik areng“.

Teisel teemal tekkis arutelu “rohelise” majanduskasvu üle: kas see lähenemine pakub võimalusi või on see pigem lõksu? Kas rohelise kapitalistliku majanduse poole püüdlemine on illusioon? Kas sellel on üldse tulevikku? Või on see ainus mõistlik tee edasi? Kui jah, siis kuidas me selleni jõuame? Mis peab selleks muutuma? Kas arengu kontseptsioon võib aidata? Mida tähendab “säästev areng”? Milliseid rõhuasetusi seavad erinevad majandussuunad sellel teemal? Vahetuse käigus sai selgeks, et need tulevikuküsimused valmistavad eriti noortele suurt muret.

Õhtu teine osa oli pühendatud õppeplatvormi edasistele kursustele. Ettekanded olid suunatud eelkõige täiskasvanute koolitajatele. Neid tuleks julgustada lisama majandusküsimusi rohkem oma haridustegevusse.

“On tore, et sellised projektid on olemas”, “Platvorm pakub palju materjali”.

… sotsiaal-majanduslik põhiharidus Lublinis/Poolas

Sotsiaalne ebavõrdsus, ökoloogia, kliima, eluase, tervis, sooline õiglus jne. – peaaegu kõigel on majanduslik mõõde. Selliste seoste mõistmiseks ei pea olema kõrgharidus. Just selline on meie seitsmest Euroopa riigist pärit kolleegide koostöö lähenemine. Nad kohtusid 22.-26. veebruarini 2022 WSEI Ülikoolis Lublinis/Poolas viiepäevasel seminaril, et arutada sotsiaalmajanduslikke teemasid ja katsetada täiskasvanuhariduse majandusalase kirjaoskuse meetodeid.

Üks sessioon algas “majandusliku kiirsuhtlusega” sotsiaalse ebavõrdsuse teemal. Millist seost näevad osalejad ebavõrdsuse ja enesekindluse vahel, millised seosed on ebavõrdsuse ja kliimamuutuste või tervise vahel? Järgnevas sisendis said kolleegid teada ebavõrdsuse määratlusi, ülemaailmse ebavõrdsuse ajaloo aspekte, tänast sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsust riikide vahel ja muud. Arutati ka erinevaid viise, kuidas ühiskonnad aitavad kaasa CO2 heitkogustele ja seega globaalsele soojenemisele.

Seejärel olid uudishimu ja intuitsioon nõutud, kui osalejad uurisid keskkonda, kaaludes neid küsimusi: “Kus te tajute ebavõrdsust?”, “Kellele on infrastruktuur (mitte) ehitatud?”, “Millist rolli mängib raha?”, “Kus teie ümber võib olla ebavõrdsus, mida te ei näe?”.

Uurimuste üle peetud mõttevahetus liikus seejärel edasi ebavõrdsuse vähendamiseks võetavate meetmete arutamisele. Lõppude lõpuks ei ole jagunemine rikastele ja vaestele, tervetele ja mittetervetele, puuetega – mittepuuetega jne. mitte ainult moraalne probleem, millega kaasneb kannatanute alandamine. See on makromajanduslik probleem, mis mõjutab kogu ühiskonda. Majandused jätavad oma potentsiaali kasutamata ja ressursid lähevad raisku.

Nädala jooksul koguti terve kimp teemasid ja meetodeid, et töötada välja õppematerjalid ühisele õppeplatvormile. Keskenduti ka majanduskasvu ja jätkusuutlikkuse, maksustamise, erinevate majandusteaduskondade, migratsiooni, feministliku majanduse ja raha edasise digitaliseerimise küsimustele.

Pärast 2020. aasta novembris toimunud veebiseminari kogemust oli projektirühm seekord otsustanud hübriidse ürituse kasuks. Seega olid ekraanil osalejad neljast Lublini partnerorganisatsioonist ning kolleegid Barcelonast, Dublinist ja Tartust (Eesti). See võimaldas palju intensiivsemat ja inspireerivamat õpikogemust.

Tagasiside ühelt osalejalt: “Nüüd on mul ettekujutus Euroopa koostööst. Põnev ja väga viljakas kogemus.“

“See oli palju parem, kui ma ootasin.” “Infovahetus- ja tagasiside olid väga väga head” “Koostöö, see on see, milleks ELi projektid ongi.”

Need olid kolm tagasisidet 5-päevaselt “Fresh-up Economics” veebiseminarilt. Seminari raames arutati õppeplatvormis esitletavaid kaastöid – ja kas need on piisavalt mõistetavad tänapäevases rahateoorias, kliimas ja majanduses, võlgades, Euroopas ja globaalses lõunas, kriiside haldamise majandusstrateegiates, avalikes hüvedes ja sotsiaalhoolekandes jne. Värskelt mõjuv ja kogemusterohke Iiri kolleeg tutvustas interaktiivsete veebitööriistade kasutamist. Didaktiliste osade osalisel katsetamisel rakendati viivitamatult Mentimeetrit, Speakeasy, Jamboardi ja Padletit. Sellised töötoad on mitte-sensuaalne-sensuaalne kogemus ega saa asendada “päris” töötuba. Sellegipoolest: oodatust parem!

Naised on tööturul sageli ebasoodsamas olukorras. Sageli teenivad nad võrreldes meestega samadel ametikohtadel vähem. Ka juhtivatel ametipositsioonidel on naised vähem esindatud. Neid peetakse ka “riskigrupiks”, kui nad on üksikvanemad. Ja kui neil on ka võimalus oma võimalusi reaalsuseks muuta, puudub neil endal piisav enesekindlus. Tšehhi organisatsiooni AVITEUM uuris neid küsimusi ja koostas omapoolse strateegiad naiste mõjuvõimu suurendamiseks seoses nende oskustega tööturul. Kolleegide tagasiside strateegiale oli viljakas. Välja tuldi mitmeperspektiivse lähenemisega. Selleks viidi kokku erinevaid kaalutlusi. Mis on tulemus, see on varsti õppeplatvormil lugemiseks. 🙂